Sisukord

Airy ketas.txt Airy ketas on valgusringide süsteemi keskmine valgusring, mille pisitillukest auku läbiv valgus seinale heidab. Aku.txt Akusid saab iseloomustada suurustega \(q\), \(E\), \(U\), \(I\) ja \(P\). Aku peab olema tarbijate jaoks piisava võimsusega. Alaldi.txt Alaldi on seade, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Baidijärjestus.txt Opsüsteemide mälus on mõjukamad baidid suurematel aadressidel, mistõttu on nende järjekorda vaja vahel teisendada. Bipolaartransistor.txt Bipolaartransistor on seade, mis laseb suurt põhivoolu läbi võrdeliselt väikese sisendvooluga. Sisendvoolu niimoodi võimendatakse. Fresneli tsoonid.txt Fresneli tsoonid on valgusfrondi osad, millest lähtuv valgus on vaatluspunktis ligikaudu samas faasis. Hõõrdeelekter.txt Hõõrdeelekter on hõõrduvate kehade vahel laengute ülekandumisel tekkiv pinge. Hõõrdetegur.txt Hõõrdetegur ütleb kui mitu korda on hõõrdejõud suurem normaaljõust. Impulsimoment.txt Impulsimoment kirjeldab, kui palju kehal parajasti pöörlemist on. Impulss.txt Impulss ütleb, kui kõvasti keha liikumises on. \(\vec{p}=m\vec{v}\). Inertsimomendi avaldised.txt Loetelu lihtsa kujuga kehade inertsimomendiavaldistest. Inertsimoment.txt Inertsimoment ütleb kui raske on keha pöörlemist muuta. Punktmassi inertsimoment on \(I=m\cdot r^{2}\). Interferents.txt Interferents on koherentsete lainete konstruktiivselt või destruktiivselt liitumine. Inverter.txt Inverteri tühivõimsus ja kasutegur määravad kasuliku võimsuse. Tühivõimsus on tühine. Inverterite pakkumised.txt Nimekiri mingitest inverteritest, mis leidsin. Isohooriline protsess.txt Isohooriline on protsess, kus gaasi ruumala on jääv, st tööd ei tehta. JA ja VÕI C-keeles.txt \(C\) keeles || ja && märgid ei kontrolli teise argumendi väärtust, kui esimesest juba järeldub operaatori tõeväärtus. Joule'i-thompsoni efekt.txt Joule'i-Thompsoni efekt on temperatuurimuutus, mis tekib läbi membraani paisumisel reaalsetel gaasidel, aga mitte ideaalgaasidel. Jõumoment.txt Jõumoment on impulsimoment \(\vec{M}\), mis on kehale antud üle õla rakendatud jõuga, et see pöörlema panna. Kaks murdumisnäitajat.txt Keskkonnal, kust valgus lähtub on murdumisnäitaja \(n_{1}\), teisel on \(n_{2}\). Kaubik.txt Eesmärgiks on ehitada kaubik ümber automajaks. Kaubikupakkumised.txt Siin on nimekiri võimalikest kaubikutest, mida ostmiseks kaaluda. Kera pindala.txt Kera pindala on \(4\pi r^{2}\), duh. Siin on põhjalik tuletus. Keskkonnamuutujad.txt Opsüsteemides on hulk kõigile programmidele nähtavaid globaalseid muutujaid e keskkonnamuutujaid, mida nt C-keeles saab kätte getenv funktsiooniga. Kesktõmbekiirendus.txt Kesktõmbekiirendust on vaja, et hoida objekti ühtlases ringjoonelises liikumises. Külmkapp.txt Kõige väiksema võimsuseta külmkapid Euronicsis. Lainefuntksiooni argumendid.txt \(k\) on faasi meetri kohta, \(\omega \) on faasi sekundi kohta. Laineoptika.txt Laineoptika on valguse käsitlemine lainena. Koherents, polarisatsioon, interferents, Newtoni rõngad jms. Lihtsustamine.txt Avaldise lihtsustamine faktiga, et \(\left(\frac{v}{c}\right)^{2}\) on väiksem kui \(\frac{v}{c}\). Loeng.txt Ühe mehaanika ja soojusõpetuse loengu märkmed. Gaasi tehtud töö, vabadusastmed, adiabaatiline, polütroopne protsess jms. Loeng2.txt Meso loeng. Baromeetriline valem, kiiruste jaotus gaasis, vaba tee pikkus, sünkrotronkiirgus. Lühim HTML fail.txt Lühim HTML-fail Mahutavus.txt Akude mahutavus Make käsud.txt Make'i automatiseerimisprogrammi käsud on näiteks $@, \($\) jms. Materjalid.txt Eri Redditi ja Stackexchange'i lingid huvitava infoga, nt vertex shaderi optimeerimise kohta. mDNS.txt \(m\)\(D\)\(NS\) on eeskiri, mille järgi saab kohalikus võrgus kätte seadme IP-aadressi tema võrgunime järgi. Muffin ja tassikook.txt Muffin on rasvane magus käkk, tassikook on peen ja hõrk söök. Murdumise interferents.txt Klaasi pinnalt ja seest peegeldunud kiired interfereeruvad ja tekkiv faasivahe on \(\Delta _{12}=2hn\cos \left(\gamma +\frac{\lambda }{2}\right)\). Newtoni rõngad.txt Newtoni rõngad on näha, kui vaadata läbi siledat pinda puutuvat õrnalt kumera läätse. Ekstreemumite vahekauguse järgi saab arvutada süsteemi parameetreid. Nööri pingutav jõud.txt Nööri pingutav jõud tõmbab keha, st on hõõrdejõu ja kiirendava jõu summa. Paberlennuk.txt Range õpetus, kuidas voltida paberlennukit. Peegli interferents.txt Väga libamisi peeglile lastud laserkiir ja peegeldunud kiir saavad nähtavalt interfereeruda. Pingemuundur.txt pingemuundur Pingeprobleemid.txt Pingeporbleemid Plasma.txt Plasma on aine oleks, kus aine on tugevalt ioniseerunud ja seega hakanud väga heaks voolujuhiks. PN-siire.txt PN-siirdeks nimetatakse sellist konstruktsiooni, kus kaks eri juhtivustüübiga materjali on üksteise vastu pandud. Potentsiaaliväli.txt Kui jõuväljal leidub potentsiaaliväli, siis see jõuväli on potentsiaalivälja gradient, aga miinusega. Proge vead.txt Kui \(C\) proge ei tööta ja ei saa täpselt aru, mis viga on, siis tõenäoliselt on asi mälu vales korrastatuses. Siin on nimekiri tähelepanematustest, mis põhjustasid sellist arusaamatut viga. Põrkeülesanded.txt Ülesannetes võib põrkumine olla absoluutselt elastne – impulsi jäävus, või absoluutselt mitteelastne – energia jäävus. Ringsagedus.txt Ringsagedus on sama asi, mis nurkkiirus. Mõlemad mõõdavad pöörlemise kiirust. Ühik radiaani sekundis. Rõhk.txt Rõhk on jõud, millega pinnatükk tunneb, et teda lükatakse: \(p=\frac{F}{S}\). Ideaalgaasi puhul saab rõhku avadada olekuvõrrandist. Samapaksusinterferents.txt Samapaksusinterferentsi järgi saab aru, kust uuritav klaas on paksem kui mujal, sest paksemate kohtade puhul on optiline teepikkus pikem kui mujal. Siinuste liitumine.txt \(\sin \alpha +\sin \beta =2\cos \frac{\alpha -\beta }{2}\sin \frac{\alpha +\beta }{2}\). Socket.txt Socket on programmidevahelise võrguühenduse ots, millega programm saab interakteeruda. Soojustus.txt Üks link seinte soojustamise jaoks Tarbijad.txt Nimekiri tavalistest koduseadmetest ja nende võimsustest. Termodünaamika esimene seadus.txt Süsteemi siseenergia kasvab, kui süsteemile antakse energiat soojusena jjuurde ja kahaneb, kui selle energia arvelt teeb süsteem tööd. Termopaar.txt Termopaaris on eri soojusjuhtivusega otstest ühendatud vardad. Selles ahelas tekib elektromotoorjõud, kui üht otsa soojendada. Universaalne gaasikonstant.txt Universaalne gaasikonstant \(R=\frac{8{,} 31J}{K\cdot mol}\). Kraadile soojusele ja moolile vastav töö. UTF-8.txt UTF-8 on süsteem, millega tähtedele määratud UNICODE'i numbrid baitidesse kirjutada nii, et sagedasemad tähed võtaks vähem ruumi. Uus korpus.txt Uus korpus on kandesüsteem. Ekraan ja arvuti üheainsa vineerplaadi küljes. Vabadusaste.txt Molekuli igal vabadusastmel on energia \(\frac{kT}{2}\). Vahelduvvool.txt Vahelduvvool on siinusfuntksiooni järgiv vool. Kantakse edasi kõrgpingeliinidel. Valguse peegeldumine.txt Valguse peegeldumisel sel on palju eri võimalusi omandada teatavat polarisatsiooni ja faasinihet. Valguslaine komponendid.txt Ristkomponent on langemistasandiga risti, paraleelkomponent on paralleelselt. Valgustatus.txt Valgustatus \(E\) näitab, kui palju valgusvoogu \(\Phi \) langeb ühikulisele pindalale \(S\), st valgusvoogu pindala kohta. Valgusvoog.txt Valgusvoog \(\Phi _{v}\) on see, kui palju valgust üks valgusallikas kokku toodab. Võimsuse näited.txt Nimekiri erisugustest võimsustest ja vastavatest kodumasinatest. Võnkumine.txt Võnkumine tähendab korduvat liikumist. Võnkumisel saab mõõta perioodi, sagedust ja lainel lainepikkust. Windowsi võrguproge.txt Windowsi opsüsteemiga on võrguproge nuss, aga tehtav.